Kliinilise neurofüsioloogia üksus

EEG (elektroentsefalograafia) uuringul registreeritakse aju elektrilist aktiivsust.  

EEG on oluline uuring epilepsia diagnoosimisel ja ravi efektiivsuse hindamisel. Lisaks kasutatakse seda uuringut abistava meetodina erinevate mitteepileptiliste hoogude ja arenguhäirete põhjuste väljaselgitamisel.

Uuring kestab koos ettevalmistusega kuni 1 tund.

Enne uuringut 

• Uuringu õnnestumiseks on oluline, et laps oleks võimalikult rahulik ja lõõgastunud. Lapsele võib kaasa võtta eseme, mis last rahustab (lutt, lemmiklelu).
• Hea elektroodikontakti saavutamiseks on oluline, et uuritava juuksed on puhtad ja kuivad ning eelnevalt ei ole kasutatud juuksegeeli, -lakki ega -õli.
• Laps ei tohi olla uuringule tulles näljane. Imikutele ja väikelastele võib kaasa võtta lutipudelis piima või joogi. Vajadusel saab uuringule eelnevalt või ka uuringu ajal toita last rinnaga.
• Laps peab uuringule tulema koos saatjaga.
• Lapsega uuringuruumi saab tulla üks saatja. Pere teistele lastele peab leidma selleks ajaks hoidja.
• Igapäevaselt kasutatavaid ravimeid tuleb võtta vastavalt raviskeemile.

Uuringu ajal ja järel

Lapse peanahale kinnitatakse elektroodid või pannakse pähe spetsiaalne elektroodimüts. Parema elektroodikontakti saamiseks kasutatakse spetsiaalset geeli ja hõõrutakse peanahka.  Uuringu ajal on laps eelistatult selili voodis. Lapsel palutakse korduvalt avada ja sulgeda silmi, seejärel viiakse läbi aktivatsioonikatsed – fotostimulatsioon (lastakse vilkuvat valgust) ja hüperventilatsioon (uuritav hingab sügavalt umbes 3 minutit, väiksematel lastel lastakse puhuda tuulikut). Imikutele aktivatsioonikatseid ei tehta. 

Uuringu lõpus eemaldatakse elektroodid ja puhastatakse lapse pea. 

EEG uuring on valutu ja ohutu ning sel ei ole järelmõjusid. Võimalik, et peale uuringut jääb juustesse veidi geeli, mille saab eemaldada pead pestes.

Uuringu tulemuste kohta saab informatsiooni lapse raviarstilt.

Une – EEG (elektroentsefalograafia) uuringul registreeritakse aju elektrilist aktiivsust nii ärkvel kui ka une ajal. EEG on oluline uuring epilepsia diagnostikas ja ravi efektiivsuse hindamisel. Lisaks kasutatakse seda uuringut abistava meetodina erinevate mitteepileptiliste hoogude ja arenguhäirete põhjuste väljaselgitamisel.

Uuring kestab koos ettevalmistusega kuni 2 tundi.

Enne uuringut

• Uuringu õnnestumiseks on oluline, et laps oleks võimalikult rahulik ja lõõgastunud. Lapsele võib kaasa võtta eseme, mis last rahustab (lutt, lemmiklelu).
• Hea elektroodikontakti saavutamiseks on oluline, et uuritava juuksed on puhtad ja kuivad ning eelnevalt ei ole kasutatud juuksegeeli, -lakki ega -õli.
• Laps ei tohi olla näljane. Imikutele ja väikelastele võib kaasa võtta lutipudelis piima või joogi. Vajadusel saab uuringule eelnevalt või ka uuringu ajal toita last rinnaga.
• Lapsed ja ka noorukid peavad uuringule tulema koos saatjaga.
• Lapsega uuringuruumi saab tulla üks saatja. Pere teistele lastele peab leidma selleks ajaks hoidja.
• Igapäevaselt kasutatavaid ravimeid tuleb võtta vastavalt raviskeemile.
• Võõras ümbruses uinumine võib olla lapse jaoks raske ja seetõttu peab ta uuringule tulles olema piisavalt väsinud. Hea, kui saab uuringu teha lapse tavapärase päevaune kellaajal. Alati ei ole see võimalik ja siis peab last uuringuks ette valmistama vastavalt järgmisele tabelile:

• Oluline on, et laps ei uinuks teel uuringule.
• Lapse rahustamiseks võib talle kaasa võtta armsa mänguasja, kaisulapi jms.
• Noorukitel ei ole lubatud tarbida uuringule eelnevalt energiajooke, kohvi ega teed.
• Tuleb arvestada, et väsimuse tõttu on keskendumisvõime langenud ka peale uuringut. 

Uuringu ajal ja järel

Lapse peanahale kinnitatakse elektroodid või pannakse pähe spetsiaalne elektroodimüts. Parema elektroodide kontakti saamiseks kasutatakse spetsiaalset geeli ja hõõrutakse  peanahka. 

Uinumise soodustamiseks annab õde vajadusel lapsele uuringu ajal suu kaudu melatoniini. 

Uuringu ajal on laps eelistatult selili voodis. Lapsel palutakse korduvalt avada ja sulgeda silmi ja viiakse läbi aktivatsioonikatsed – fotostimulatsioon (lastakse vilkuvat valgust) ja hüperventilatsioon (uuritav hingab sügavalt umbes 3 minutit, väiksematel lastel lastakse puhuda tuulikut). Aktivatsioonikatsed viiakse läbi kas enne uinumist või peale ärkamist. Imikutele  aktivatsioonikatseid ei tehta.

Uinumise järgselt registreeritakse und 10–20 minutit, seejärel laps äratatakse.

Uuringu lõpus eemaldatakse elektroodid ja puhastatakse lapse pea. 

EEG uuring on valutu ja ohutu ning sel ei ole järelmõjusid. Võimalik, et peale uuringut jääb juustesse veidi geeli, mille saab eemaldada pead pestes.

Uuringu tulemuste kohta saab infot lapse raviarstilt.
 

ENMG uuringul uuritakse perifeerseid närve ja lihaseid. ENMG uuringut tehakse erinevate närvi- ja lihashaiguste diagnoosimiseks. ENMG uuringu läbiviimisel arvestatakse lapse vanust ja valmidust koostööks. 

Uuring kestab tavaliselt kuni 1 tund. 

Enne uuringut

• Uuringu õnnestumiseks on oluline, et laps oleks võimalikult rahulik ja lõõgastunud. Lapsele võib kaasa võtta eseme, mis teda rahustab (lutt, lemmiklelu).
• Uuringule eelnevalt peale pesemist mitte kasutada kreeme ega õlisid.
• Uuringu õnnestumiseks on vajalik, et lapse käed ja jalad oleksid soojad. Vajadusel soojendame neid fööniga.
• Laps peab uuringule tulema koos saatjaga.
• Lapsega uuringuruumi saab tulla üks saatja. Pere teistele lastele peab leidma selleks ajaks hoidja.
• Igapäevaselt kasutatavaid ravimeid tuleb võtta vastavalt raviskeemile.

Uuringu ajal

ENMG uuring koosneb kahest osast:

1. Neurograafial mõõdetakse närvide juhtekiirusi, milleks kinnitatakse nahale kleebitavad elektroodid. Närvi stimuleerimiseks kasutatakse kergeid elektriimpulsse.
2. Müograafial uuritakse lihast või lihaseid peenikese nõelaga. Selle käigus palutakse last ka uuritavat lihast aktiveerida.

Alati ei viida läbi ENMG uuringu mõlemat osa. 

ENMG uuring on ohutu, kuid võib olla lapsele veidi ebameeldiv ja valulik. Uuringu järgselt võib nõelatorke piirkonnas esineda valulikkust, harvem ka väike verevalum.

Uuringu tulemuste kohta saab infot lapse raviarstilt.