Haiglaravil viibinud lapsevanemate rahulolu uuring 2018

Patsiendi rahulolu raviga on haigla edukuse mõõdik. Laste ja puuetega isikute puhul, kes ise ei suuda enda eest rääkida, on vanemate või hooldajate rahulolu eriti tähtis. Mõõtes üldist rahulolu raviga, saadakse teada vanemate ettekujutus raviprotsessist ja ravitulemustest ehk kliinilisest kvaliteedist. Üldine ettekujutus on, et lastehaiglas peaks toimima perekeskne ravimudel.
Vanemate rahulolu-uuringud toimuvad statsionaaris igal aastal ajavahemikul jaanuarist maikuuni. Meetodina on kasutusel ankeetküsitlus ning lühiintervjuu vanemaga. Küsimused on seotud üldise rahulolu ja lojaalsusega haiglale (viimane väljendub asutuse soovitamist teistele ja vajadusel ise pöörduda abi saamiseks haiglasse) ning teatud raviprotsessidega.
Vastuste analüüsil on rahulolu jaotused: „väga ja pigem rahul“ ning „üldse ja pigem mitte rahul“. Osalemine uuringus on vabatahtlik.
2018. a. jagati välja 993 ankeeti ja saadi tagasi 625 (63%), vastamise määr on piisav kokkuvõtete tegemiseks. Üldise rahulolu ja lojaalsuse tulemused on esitatud dünaamikas aastate 2105-2018 kohta.




Üldine rahulolu on olnud kõrge. Ravi aspetktist pidasid vanemad pidasid kõige olulisemaks arstide usaldusväärsust ja oskusi, lapsele antud abi ja pääsu haiglaravile.
Viimasel aastal oli paranenud tähelepanelikkus suhtumises vanema probleemidesse ja nende muredest arusaamisse.
Muutmist vajab teabe andmine ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta, samuti kodukorra ja lapsele tehtavate protseduuride ja uuringute kohta.
Igal teisel aastal viiakse läbi ka ambulatoorset teenust kasutanud lastevanemate rahulolu küsitlus. Kasutatakse Eesti Haigekassa poolt loodud ühist ankeeti, mis on kohandatud lastehaiglale.
Uuringust on välja jäetud erakorralise teenuse osutajad (pediaatrias, traumapunktis ja kirurgias).
Ambulatoorse rahulolu küsitlus viidi läbi aprilli kuul 2018.a. Välja jagati 472 ankeeti ja tagasi saadi 288 ankeeti (61%).



Ambulatoorse teenusega rahulolu oli kõrge, võrreldes 2012 aastaga on toimunud nihe paremuse poole. Ka lojaalsus haigla ambulatoorsele teenuse osutamisele püsib heal tasemel.
Otseselt haiguse tõttu teostati kolmandik visiitidest, kahel kolmandikul juhtudest oli visiiti trakteeritud kui „tervisekontrolli“, mis võib sisaldada nii terve lapse kontrolli pediaatrilises süsteemis kui ka krooniliste haigete regulaarset kontrolli.
Visiidi ajal teostati kolmele neljandikule lastest kas uuring või protseduur. Ühe visiidi ajal on võimalik suhelda kas ainult arsti või ka muude spetsialistidega (õde, füsioterapeut, logopeed jm). Kahel kolmandikul vastanutest oli toimunud suhtlemine mitme spetsialistiga. Visiidid algasid enamikul juhtudest õigeaegselt ja jäid haiglas sätestatud aja piiridesse (ca 30 minutit).
Rahule jäädi selgituste andmisega edasise koduse ravi osas ja toimetulekuga haiguse ägenemisel, rohkem selgitusi ootavad vanemad ravimite kasutamise ja nende kõrvaltoimete kohta.
Kasutusel olev küsimustik ambulatoorse teenuse rahulolu hindamiseks, mis loodi EHK poolt 2010 aastal, vajaks kaasajastamist ja vastavusse viimist paljude tervishoiusüsteemis toimunud muudatustega.