kõrvapõletik

Kõige rohkem esineb kõrvapõletikke alla kolmeaastastel lastel ja väikelaps võib põdeda 2-3 keskkõrvapõletikku aastas. Haigestumise kõrghooaeg algabki siis, kui lapsed lähevad sügisel lasteaeda. Keskkõrvapõletik on keskkõrva limaskesta põletik, mida võivad põhjustada nii viirused kui ka bakterid. Viirused tekitavad põletiku kuulmetõrves ehk keskkõrva ja ninaneelu vahelises kanalis. Põletiku tõttu see kitseneb ja sulgub osaliselt ning keskkõrva ventilatsioon häirub. Bakterite lisandudes muutub põletik mädaseks ja võib tekkida kuulmekile mulgustumine. Kuna imikutel ja väikelastel on kuulmetõri lühike, annab see haigustekitajatele parema võimaluse trummiõõnde tungida.

Samuti on väikelapsed nõrgema immuunsusega, sageli soodustab põletiku teket ka suurenenud adenoid. Sekretoorse ehk vedelikuga ostiidi korral koguneb vedelik keskkõrva, mille tõttu võib lapsel tekkida kuulmislangus. Kui vedelik püsib seal kaua, siis muutub see paksuks ja tekib nn limakõrv. Viimase teket ja püsimist soodustavad pudeliga toitmine lapse pikaliasendis, varane lastekollektiivi minek, vanemate suitsetamine ja liiga lühiajaline rinnaga toitmine.

Kõrvapõletikku tuleks kahtlustada, kui lapsel tekivad lisaks eelnenud või parasjagu olevale nohule ja köhale kõrvavalu, palavik, eritus kõrvast ning kuulmise langus. Imikutel võivad kaasneda ka isutus ja rahutus. Arst näeb kõrvas tuhmi kummuvat, punetavat ja langenud liikuvusega kuulmekilet, lisaks võib kuulmekiles olla auk ja kuulmekile taga nähtav vedelikunivoo.