Kogemusnõustajad Tallinna Lastehaiglas

Alates märtsist 2015 alustasid Tallinna Lastehaiglas tööd kogemusnõustajad.

Iga laps on eriline ning lapsevanema jaoks tähtis. Sama olulised on kõik lapsevanemad, ka tulevased lapsevanemad nii oma mõtete, tunnete, tugevuste kui nõrkustega. Lapse tervise paranemisele on pere emotsionaalne toimetulek olulise tähtsusega. Selleks, et pereringi jõuvarud ei ammenduks, vajab pere aeg-ajalt ka kõrvalseisjate toetust. Vanematel on oluline leida õigel ajal neid uuesti - jõustavat mõistmist ja abi.
Kriisiolukorras ei tohiks inimene jääda oma murega üksi. Tähtis on omavaheline kogemuse jagamine, mõistmine ja toetus. Oskuslik neutraalne kuulaja saab kriisi sattunud inimesi aidata - sarnase kogemuse läbi teinud inimene võimaldab neil paremini aru saada toimuvast. Keegi ei saa vastata küsimusele, miks see just minuga juhtus. Oluline on jõuda järgmise küsimuseni – kuidas edasi?
Jagatud mure on pool muret, jagatud rõõm muutub aga mitmekordseks.
Selleks, et toetada haigeks jäänud või õnnetuse läbi kannatanud last ning tema peret, pakub MTÜ Kogemuse Jõud Ida-Tallinna Keskhaiglas, Pelgulinna Sünnitusmajas, Tallinna Lastehaiglas ja Tartu Ülikooli Kliinikumi erinevastes kliinikutes kogemusnõustamise teenust.


KES ME OLEME?


MTÜ Kogemuse Jõud on üle-Eestiline vabatahtlik ühendus, mis koondab vastava ettevalmistuse saanud kogemusnõustajaid.


MIS ON KOGEMUSNÕUSTAMINE?


Kogemusnõustamine on nõustamise ja toetamise viis, kus inimesed, kellel on vastav isiklik kriisikogemus, jagavad oma teadmisi ja pakuvad tuge tekkinud olukorras. Kogemus ühendab inimesi ja loob kiire teineteisemõistmise, mis tugineb vastastikusel austusel ja usaldusel. Selline nõustamine on efektiivne, sest nõustatav tunnetab, et teda aitab inimene, kes on läbinud samalaadse traumeeriva elusituatsiooni.


KES ON KOGEMUSNÕUSTAJA?


Kogemusnõustaja on inimene, kellel on peale sarnase isikliku kriisikogemuse ka vastav kriisinõustamisalane väljaõpe. Seetõttu on tal olemas praktilised teadmised ja toimetulekuoskused, mida ta abivajajatega jagab, ning ettevalmistus nii individuaal- kui grupitööks. Nõustajal on taustaks oma lugu, kuid see ei domineeri, sest täpselt ühesuguseid kogemusi ei ole olemas. Küll on aga ühine kriisis olemise kogemus, kus inimene kogeb suurt kaotust, ootamatuid ja järske muutusi, kus kõik on ühtäkki segi paisatud, identiteet on muutunud ning puudub selgus eesootavast. Väga tähtis on sellises olukorras teadmine, et keegi mõistab tekkinud olukorda, kuna on kogenud midagi sarnast. Kriisi sattunud inimene vajab märki tulevikuks ja kogemusnõustaja aitab tal teadvustada, et selle olukorraga on võimalik toime tulla.
Kogemusnõustaja on meditsiinisüsteemiväline ja neutraalne isik, kellega on sõlmitud konfidentsiaalsusleping ning kes järgib tööeetika reegleid.


MILLAL KOGEMUSNÕUSTAJA SEKKUB?


Kogemusnõustamist võib käsitleda kriisi esmaabina ning kogemusnõustaja sekkumine on soovitatav võimalikult varases kriisi faasis. Mida varem tekib kontakt kogemusnõustaja ja patsiendi vahel, seda kergem on luua usalduslikku kontakti, mis toetab kiiremat edasiliikumist kriisiprotsessis. Kogemusnõustaja on toeks kriisis olevale inimesele tema olukorra aktsepteerimisel ning aitab kaotuse ja muutuste keskel luua kontakti lootusega.


KUIDAS KOGEMUSNÕUSTAJA TOETAB ARSTIDE JA ÕDEDE TÖÖD?


Kogemusnõustajate ja haigla personali koostöö on nõustamise tulemuslikuks toimimiseks väga oluline. Nõustajad aitavad kaasa haiglapersonali koostööle lapsevanematega:

  • vähendades personali koormust ja võttes osaliselt enda kanda vanemate emotsionaalse toetamise;
  • pakkudes võimalust jagada kriisiolukorra tõttu tekkinud emotsionaalset pinget, et toime tulla stressi ja koormavate tunnetega;
  • luues vanematele parema emotsionaalse ja hingelise seisundi, mis omakorda mõjub positiivselt ka lapsele;
  • maandades kriisist tekkinud pingeid, mis omakorda vähendavad rahulolematust personali tegemistega ning parandades patsiendi ja tema lähedaste ning haigla personali vahelisi suhteid;
  • aidates vanematel kohaneda uue olukorraga ja haige lapse eest hoolitsemisega;
  • aidates leida perele vajalikku informatsiooni ja vajadusel juhendades täiendava professionaalse abi otsimisel;
  • soodustades pere toimetulekuoskuste paranemist ja laste kasvuks ning arenguks vajaliku keskkonna head toimimist;
  • aidates pereliikmetel uutes tingimustes igapäevaeluga kohaneda.

Kogemusnõustamine on sotsiaalteenus, mis keskendub aktuaalsete emotsionaalsete pingete vähendamisele ja erinevate sotsiaalsete ning vaimse tervise probleemide ennetusele.
Kogemusnõustaja ei kuulu meditsiinipersonali, ta tegutseb haiglas patsiendi ja tema lähedaste emotsionaalse toetajana. Kogemusnõustaja toetab ka haigla personali patsientidega suhtlusest tekkinud pingete leevendamisel.


KUS KOGEMUSNÕUSTAJAD JUBA TEGUTSEVAD?


Täna pakutakse kogemusnõustamise teenust lastele ja nende lähedastele Tartu Ülikooli Kliinikumi erinevates kliinikutes (Hematoloogia-onkoloogia kliinik, Lastekliinik, Kirurgiakliinik, Psühhiaatriakliinik). Lisaks on Eestis kogemusnõustamise teenus aktiivselt kasutusel veel mitmes erinevas valdkonnas - vaimse tervise, sõltuvushäirete, ärevuse ja depressiooni, krooniliste haiguste ja puuetega inimeste valdkondades.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikus käivitus kogemusnõustamise projekt juba 2011. aastal ning SA TÜK Lastefondi uuring kinnitab, et peamine, kellelt oma elu muutva traumaatilise situatsiooniga tuge oodatakse ja saadakse, on sarnase kogemusega teine lapsevanem.
MTÜ Kogemuse Jõud pakub nii individuaalset kui grupinõustamist. Infot kogemusnõustamise kohta saab küsida personalilt.