foolhape aitab ennetada seljaajusonga- ja vesipealaste sündi

Iga naine tahab anda elu tervele lapsele. Kõigis tekitavad kõhedust sõnad “seljaajusong” ja “vesipea”, teada tuleks aga seda, et foolhape ehk B9-vitamiin aitab neid väärarenguid ära hoida.

Pea- ja seljaaju väärarengute üheks peamiseks põhjuseks on foolhappe puudus raseda organismis. Sama aine puudus arvatakse olevat ka üheks põhjuseks, miks sünnivad suulaelõhega või väikese sünnikaaluga lapsed.
Eestis on selliseid lapsi umbes 300. Meie näitajad on halvemad kui mitmes teises riigis. Kui Rootsis sünnib pea- ja seljaaju väärarenguga keskmiselt 0,4–0,6 last tuhandest, USA-s üks laps tuhandest, siis Eestis on see näitaja 1,3. Oleme tagapool ka Euroopa keskmisest.

Vajalik ennetustöö
Meditsiini võimalused on täna oluliselt paremad kui veel paarkümmend aastat tagasi. Pea- ja seljaaju väärarenguga lastest tuleb kolmandik iseseisvalt eluga toime ning keskmiselt vaid 5% jääb lamajaks.
Ei tohi siiski unustada, et loodust me ümber teha ei saa. Me võime õpetada halvatud jalgadega lapse ortooside abil kõndima, kuid halvatust me talt võtta ei saa – seega on tema elukvaliteet halvem kui tervetel lastel.
Paljud riigid on võtnud suuna ennetustööle. Isegi meile nii kauges Ugandas on mõistetud, et kuna haige lapse ravi on kallis, siis tuleb suunata põhijõud haigete beebide sünni ärahoidmisele. See tähendab selgitustööd tütarlaste seas, vastavaid kampaaniad ja teabematerjale.
Meilgi on vaja enam selgitustööd. Seda enam, et 99% lastehaiglasse ravile tulnud vesipea ja seljaajusongaga laste vanematest ei ole foolhappest kuulnudki.
Vanematel on vaja teada sedagi, et 2005. aastast on seljaajusong ja vesipea maailmas välja arvatud nende lootehaiguste nimekirjast, mille korral soovitatakse raseduse katkestamist.
Dr Ann Paali sõnul on õnneks möödas need ajad, kui pea- ja seljaaju väärarenguga lapsed peideti kodude pimedaimasse nurka või anti erihooldusele. Paljud pea- ja seljaaju väärarenguga lapsed tulevad toime tavakoolis, nende hobid ei erine tervete laste hobidest. Vesipeaga laste kehasse šunteerimisega paigutatud spetsiaalne kõrgtehnoloogiline torusüsteem jääb pärast operatsioonihaavade paranemist silmale enamasti märkamatuks.

Toit + lisapreparaat
Kuid neid väärarenguid saaks ennetada, kui vaid emad teadvustaksid endale foolhappe tähtsust tulevasele lapsele. Tavaliselt saab inimene foolhapet toiduainetest, näiteks loomamaksast, juur- ja puuviljadest, ka mustadest sõstardest, leivast, pärmist jne. Tasub meeles pidada, et kuna foolhape laguneb keetmisel kergesti, on otstarbekam süüa toorsalateid. Ka on aine valgustundlik.
Raseduse ajal toimuvad naise organismis teatud muutused, mis ei lase toidus olevat foolhapet küllaldaselt omastada. Seetõttu tuleb foolhapet lisaks võtta juba enne rasedust ja muidugi ka selle ajal. Kuid haiguse põhjus võib peituda ka geenides, sealhulgas isa geenides. Seepärast soovitab dr Paal ka meestel võtta juba enne lapse eostamist foolhapet. Arenenud meditsiiniga riikide kogemused näitavad, et kui tarvitada juba enne rasedust piisavas koguses foolhapet, vähendab see väärarengutega lapse sünni riski isegi kuni 70%.
Ülemaailmne Tervishoiuorganisatsioon (WHO) soovitab kõigil sünnitamiseas naistel võtta lisaks toidule iga päev preparaadina 400 mikrogrammi foolhapet, et vähendada loote pea- ja seljaaju väärarengute tekke võimalusi. Foolhappetablette saab osta apteegist retseptita. Kuid näiteks USA-s, Kanadas, Tšiilis, ka Iisraelis rikastatakse riiklikus programmis teatud teraviljatooteid foolhappega, Saksamaal saab osta foolhappega soola.
Pere- ja naistearstid peaksid rohkem selgitama foolhappe tähtsust pea- ja seljaaju väärarengute tekkimisel, naistel tuleks seda juttu aga tähtsaks pidada ning soovitustele vastavalt toimida. Meie laste tervis sõltub paljuski meist endist.

Foolhappesisaldus 100 grammis(mikrogrammides):
■■ kuivatatud petersell 1535
■■ pärm 1250
■■ broilerimaks 590
■■ nisuidud, veisemaks 260
■■ spinat 195
■■ petersell 175
■■ rooskapsas 135
■■ spargelkapsas, munakollane,
näkileib130
■■ maapähkel, seamaks, keedetud
uba110
■■ paprika98
■■ peet91
Foolhappe päevavajadus
(mikrogrammides):
■■ 1–8-aastased 100
■■ 8–17-aastased 200
■■ täiskasvanud 400

Ann Paal
SA Tallinna Lastehaigla kirurgiaosakonna arst