Uudised

Tallinna Lastehaigla elutööpreemia sai Riina Maasik ja kolleegipreemia Tiit Suuroja

27.02.2020

Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud aktusel kuulutati välja haigla elutöö- ja kolleegipreemia laureaadid.

Aktuse juhatas sisse Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees dr Katrin Luts. Lauldi hümni ning kuulati kommunikatsiooni-spetsialist-telereporteri Raul Rebase isamaakõnet, Nõmme Muusikakooli õpilaste esinemist ning autasustati elutöö- ja kolleegipreemia laureaate.
“Aastal, mis on kuulutatud õdede ja ämmaemandate aastaks, on elutööpreemia laureaat kõrva-nina-kurguosakonna õde Riina Maasik,” ütles Katrin Luts, lugedes ette laureaadi kohta käiva iseloomustuse:
“Riina Maasik alustas oma karjääri meditsiinis 1965. aastal sanitarina II lastehaiglas. Kolme aasta möödudes sai temast palatiõde. 1976. aastast usaldati talle osakonna õendusjuhi kohutsetäitja amet, 79. aastast oli ta ametlikult vanemõde. Seda ametit pidas ta kokku 32 aastat, neist viimased kümme, 2001–11 ÄRI osakonna vanemõena Tallinna Lastehaiglas. Siis otsustas ta teha muutuse karjääris ning hakata tavakabinetiõeks. Seda tööd teeb ta tänaseni, nüüdseks juba 8 aastat.
Täna on ta oma laste ja lastelaste kõrvalt panustanud haigete laste heaks juba 55 aastat. Ta on alati olnud õppimishimuline ja paindlik, alati on tal olnud soovi osaleda koolitustel, arendada silmaringi. Ta on usaldusväärne ja mis väga oluline: meeskonnatöötaja. Teda hindavad nii arstid kui õed. Olgem ausad: noored õed saavad vahetevahel tema kulul “liugu lasta”, aga tema jääb seeejuures tagasihoidikuks ja väärikaks.Temaga on hea arutada organiseerimisküsimusi, selles vallas teeb ta alati ettepanekuid. Ja nagu ikka juhtub, et mõnel päeval pole kedagi tööle panna, on tema see, kes oma isiklikes plaanides muutusi teeb ja augu ära täidab. Ta on pälvinud temaga kokku puutunud kaastöötajate lugupidamise oma korrektse täpse töö tõttu. Olles iseloomult tagasihoidlik, on ta väga tähelepanelik laste ja lapsevanemate suhtes, jättes seejuures ennast alati tagaplaanile.”

Kolleegipreemia pälvinud Põhja-Eesti Regionaalhaigla arsti dr Tiit Suuroja iseloomustus kõlas nii: “Millal ta esimest korda meie majas opereeris, ei suuda me enam päris täpselt meenutada. Tõenäoliselt oli see ajal, kui PERHi onkoloogiakliinik asus Hiiul. Laste kasvajate ravimisel meile abiks olnud dr Ants Vaar võttis ta keerukamatele lõikustele assistendiks kaasa. Põlvkondade vahetumisel on temast kui dr Vaari mantlipärijast kujunenud laste pahaloomuliste kasvajate kirurgilise ravimeeskonna juht. Meie koostöö on muutunud aastate jooksul tihedamaks ja sisukamaks. Täpset patsientide arvu, kes tänu temale tervise tagasi on saanud, ei oska me samuti öelda. Ainuüksi viimasel 5 aastal on meie haiglas olnud üle 30 väga keeruka operatsiooni teostatud tema poolt või tema juhendamisel. Veelgi rohkem on lapsi, kelle ravis on kasuks tulnud tema laialdased teadmised onkoloogiast ja kirurgiast. Ise on ta 2018. a Med24 usutluses öelnud: “Inimesed ei heida meie tervishoiusüsteemile mitte niivõrd ette arstiabi või professionaalsuse kehva taset või isegi ravijärjekordi, kui piisavalt seda, et patsiendi jaoks ei ole neil piisavalt aega ja patsiendiga ei osata suhelda. Aeg on ressurss, mida alati tihti ei jätku ja mida kuidagimoodi kuskilt juurde ei saa. Sageli tuleb seda hankida millegi muu arvelt.
Meie maja pikad operatsioonid ja konsiiliumid mahutuvad aga imekombel dr Suuroja tihedasse töögraafikusse ja oleme talle selle eest väga tänulikud.”

Tallinna Lastehaigla tähistas rahvusvahelist vähihaigete laste päeva

17.02.2020


15. veebraril ehk vähihaigete laste päeval on kuldne lint sümbolina kasutusel kogu maailmas, sümboliseerides solidaarsust lapseea vähi vastasele võitlusele. Selle päeva puhul värvus Tallinna Lastehaigla fassaad kuldkollaseks, et väljendada sellisel viisil toetust vähihaigetele lastele ja nende peredele.
Mõned päevad varem külastas president Kersti Kaljulaid Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu kutsel Tallinna Lastehaigla onkoloogiaosakonda ning vestles patsientide ning nende vanematega. Kohtumisel viibisid ka haigla juhataja ning osakonna õed ja arstid, kes arutasid, mida on võimalik haiglas viibivate vähihaigete laste perede olukorra kergendamiseks teha.


Siia Mesikäpa mängutuppa on kogunenud kõik osapooled, kes laste paranemises oma rolli mängivad – lastehaigla juht Katrin Luts, hematoloogia-onkoloogia osakonna juht Kadri Saks ja tubli personal ning Vähihaigete Laste Vanemate Liidust Kadri Lellep ja Luive Merilai, kes teevad kõik selleks, et lapsevanemate suur mure natukenegi väiksem oleks.

"Vähidiagnoosi saaanud lapse vanem loeb päevi, minuteid ja tunde. Üksteisemõistmine ja püshholoogiline tugi on vanematele väga oluline.
"Vähidiagnoos ei ole häbiasi. See on lihtsalt halb õnn. Ühiskonna toetus tähendab nii väikestele kui ka suurtele väga palju," rõhutasid nii arst Kadri Saks kui ka vanemad,"" kirjutas president Kersti Kaljulaid oma Facebooki leheküljel.
 

Miks on vähilaste sümbol just nimelt kuldne lint?
1997. aastal leidis väike grupp USA lapsevanemaid, et oleks vaja universaalset sümbolit, tõmbamaks tähelepanu vähihaigete laste kannatustele ja raviga kaasnevatele tüsistustele. Otsustati kuldse lindi kasuks.
Kuld on väärismetall -haruldane, nii nagu meie lapsed on kõige kallim vara.
Kuld sümboliseerib teekonda, mis tuleb lapsel koos vähiga läbi käia.
Kuld on tugev, sest läbib tuleproovi, samuti teebad vähki põdevad lapsed sarnase teekonna läbi, muutudes vastupidavamaks ja tugevamaks.
Kuld tähendab vaprus ja julgust, sest lapsed ning noorukid, kes selle haigusega võitlevad, on varpramatest vapramad ja julgematest julgemad.
Kuldsed on ellujäänud lapsed, kes võitsid vähi.
Kuldsed on perekonnad, kes peavad elama oma kallima vara, lapse, kaotusega.
Kuldsed on meie taevatähed - inglilapsed.
Kuldsed on arstid, meditsiinitöötajad, kes samuti aitavad võidelda kurja haigusega nagu peredki.
Kuldsed on vabatahtlikud, kes pühendavad ja panustavad oma aega vähihaigetele lastele.
Kuldlint on mõeldud meie keskel elavatele kangelastele.

Eestis saab aastas vähidiagnoosi 50 last. Lapseea sagedasim pahaloomuline kasvaja on leukeemia.

 

 

 

 

Veebruarist muutub krüoteraapia protseduuride korraldus!

03.02.2020

Alates veebruarist 2020 muutub Kesklinna Lastepolikliinikus tehtavate krüoteraapia protseduuride korraldus ja ajavahemik. Protseduure teostab õde.

Kolmapäeviti kell 14-17 teostatakse protseduure elavas järjekorras registratuurist antud järjekorranumbri alusel.

Neljapäeviti kell 11-12 teostatakse protseduuride eelregistreeritud aegadele (uuendus).
Neljapäeviti kell 12-13.30 saab protseduurile elavas järjekorras registratuurist antud järjekorranumbri alusel.