Uudised

USA psühholoogi külaskäik

19.08.2011

19. juunil külastas väikelaste psühhiaatria osakonda lastepsühholoog prof Alice S. Carter Massachusetts'i ülikoolist Bostonist.


Prof. Carter on tegelenud väikelaste sotsiaalse ja emotsionaalse arengu riske hindavate küsimustike väljatöötamisega,
samuti on ta uurinud vanemate stressi ning toimetulekut, kui peres kasvab autistlik väikelaps.
Kohtumine oli kõigi osalejate jaoks huvitav, diskussioon väikelaste uuriminse ja varase sekkumise võimaluste teemal oli elav.
Prof. Carter pööras tähelepanu ka sellele, kuidas toimub vanemate aktiivne kaasamine meie päevaravi töös.

Suvi lastehaigla traumapunktis ja valvetoas

23.08.2011

Tallinna Lastehaigla ortopeed Andres Lukanenok ja lastearst Ülle Uustalu räägivad, millised on olnud põhilisemad traumapunkti ja valvetuppa pöördumiste põhjused suvel ning millised on olnud tõsisemad haigusjuhud.

Andres Lukanenok,
ortopeed-traumatoloog

Suve algusest kuni 21. augustini on traumapunktis käinud 4 469 esmatraumaga last, mida on ligi 6% rohkem kui eelmisel aastal. Minu andmetel on pöördumiste arv viimaste aastate jooksul jätkuvalt kasvanud isegi vaatamata sellele, et laste absoluutarv on vähenenud. Võimalik, et põhjust tuleb otsida autode arvu suurenemisest – lastehaiglasse tulevad näiteks ka Raplamaa ja teiste kaugemate paikade pered.

Traumade struktuuri poolest on olnud suhteliselt tavapärane aasta, läbilõikes on pilt püsinud üsna sarnasena viimased kümme aastat. Viie-kuue aasta taguse seisuga võrreldes on mõnevõrra vähenenud rulalt ja rulluiskudelt kukkumised, selle asemel on märgatavalt kasvanud batuudilt saadud vigastused. Suhteliselt palju on jalgrattatraumasid – tundub, et rattasõit pakub lastele jälle rohkem huvi. On olnud ka paar ussihammustust.

Üht raskeimat võimalikku suvetraumat – muruniiduki vahele jäämist – sellel suvel kahjuks päriselt vältida ei õnnestunud, kuid neid juhtumeid oli eelmise aastaga võrreldes palju vähem.


Ülle Uustalu
pediaater


Valvetuba on suviselt töine, kuid haiguste struktuur on muutunud – nt eelmise suvega võrreldes. Prevaleerunud on enteroviirused, kuid puudunud hingamisteede tavalised (respiratoorsed) viirushaigused nohu ja köhaga. Enteroviirused on põhjustanud just kõhuhäda, villilist kurgupõletikku ja löövet. Lisaks on olnud palju stafülokokilisi nahamädanikke.

Märgata on olnud isegi teatavat korrapära: enne seda nädalat (augusti eelviimast) oli iga teine vastuvõtutuppa pöördunud laps villilise kurgu ja nahaga, sageduselt järgmistena tulid angiinid ja mononukleoos. Kurguhaiguste teket provotseerib üllataval kombel ka meie soe suvi ja sellega seoses autokonditsioneer ja kliimaseade. S.t kui laps astub soojast õhust auto külma ning siis jälle sooja õhu kätte, on haigestumisoht suurem. Järsk kliimavahetus on organismile suurem koormus, kui mis tahes püsivalt halb kliima. Kõhulahtisusega sellel suvel meile palju ei pöördutud, v.a üksikud juhtumid.

Vanematel on olnud harjumus pöörduda meie poole ka nn tavaliste suvekaebuste – putukate, mesilase- ja sääsehammustustega, mis on tekitanud lapsele tavalisest suuremat löövet kui ollakse harjunud – , kuid reeglina putukahammustus ei ole haigus ega vaja arstiabi. Küll aga vajab mesilasehammustus arstiabi siis, kui tekib kiiresti üldine lööve ja hingamisraskus.

Raskemad haigusjuhud on olnud stafülokokilised infektsioonid – pneumoonia, sepsis, osteomüeliit, nahamädanikud
Esinenud on üksikuid bakteriaalseid kõhulahtisusi, tingituna salmonella-, jersiinia- , kampülobakterist. Õnneks ei ole olnud puukentsefaliiti ega puukborellioosi, v.a üks juhtum. Võimalik, et need lapsed on pöördunud kohe Merimetsa Nakkuskliinikusse. Terviseameti kodulehe 7 kuu statistika järgi on puukentsefaliiti haigestumise arv vähenenud 33% ja borellioosi haigestumise üldarv sama tõusnud 11,2%.